Motosport viis autodeni
Lapsepõlves polnud Orm tüüpiline poiss, kes oleks 7-8aastaselt autodega mänginud ning kõiki marke peast teadnud. Suurem kirg selle maailma vastu tekkis temas hilisemas eas läbi motokrossi. „See oli mõnes mõttes raju aeg, mis oli täis ekstreemsust ja riskijulgust ning pea iga aasta viis vähemalt korra ka opilauale,“ meenutab ta.
Mingil hetkel see riskihullus kadus ja asendus vormelifanatismiga. Sealt edasi jõudis ta juba sportautodeni ning sõprade autode proovimiseni. „Ühel sõbral oli 2014. aasta 911, mida ma proovida ei tihanud, sest ma teadsin, et kui sinna istun, olen n-ö kadunud mees. Selles autos lihtsalt on midagi, mis nii tugevalt tõmbab.“
Audid ja BMWd olid võimsad ja pakkusid elamust, kuid Porsche juures oli midagi nii teistmoodi: disain, lihtsus, funktsionaalsus. See oli täis nuppe, mida keerates auto seadistuses alati midagi juhtus, muutus põnevaks, ägedaks.
Nii ta seda autot teatavalt distantsilt vaatas. Kuni ühe aastavahetuseni. „Istusin selle rooli ning sõitsin Pärnusse. Sain auto pargitud ja saatsin sõbrale sõnumi, et mul läheb sellega nüüd neli päeva kauem. Ja ma lihtsalt sõitsin sellega mööda Eestit ringi ja olin selle roolis nagu väike laps – täis entusiasmi, elurõõmu, elevust ja uudishimu,“ meenutab Orm.
Emotsioonide inimene
Orm on emotsioonide inimene, mitte ratsionalist. Seetõttu on ta valinud ka oma eriala. „Koka ametisse armusin sekundiga ära, sest iga tööpäev oli justkui enam-vähem sarnane, aga ikkagi pakkus see mulle väga palju uut ja huvitavat: panin toidu suhu ja sain kohe kaifi.“
See aastavahetus 911 roolis oligi tema jaoks sama kaif kui esimest korda proovida musta kalamarja või valget trühvlit. Aga ta arvas, et see emotsioon ei saa kesta kaua ja küllap läheb üle. Seega lasi ta sellest mõttest lahti.
Siis algas koroonakriis. „Inimestel polnud midagi teha ja oli vaja ju asju osta. Arutlesin, et mis ma siis ostan – uue vaasi või tossud,“ muheleb ta. Ja ühtäkki tulid talle meelde matemaatikaõpetaja sõnad: „Sinust saab kas kokk või näitleja, aga Porschet ei osta sa kunagi.“ Mõtlesin, et vennal ongi õigus – minust saigi kokk! Aga vot seda teist poolt ma talle ei kingi ning ostsingi Porsche.“
Võidab see, kelle Porschel on kõige rohkem kilomeetreid
Cayman 718 S – see kõige pisem kaheukseline Porsche – oli lõpuks Ormi oma. „Sõitsin sellega ringi ja tundsin, et kuidagi tühi tunne on sees. See polegi see, mida ootasin,“ kirjeldab Orm.
Õnneks sai ta üpriski ruttu aru, et selle emotsiooni taga oli tema aupaklikkus auto ees. „Ma lihtsalt kartsin sellega sõita. Arvasin, et sõidan võimalikult vähe, hoian seda garaažis ja las ta olla. Sõidan parem teise autoga, teen vajalikud toimetused bussi või Boltiga, ning Porsche pidevalt seisis.“
Kuni päevani, mil ta nägi internetis üht satiirilist videot, mis ütles: surres võidab see, kelle Porschel on kõige rohkem kilomeetreid. „Sellest mulle piisas. Võtsin sabast kinni ja sõidan nüüd selle autoga kogu aeg. Nii suvel kui talvel, vean kaupa ja olen isegi kuuse koju toonud,“ räägib Orm.
Täna on tema argipäevad suhteliselt rutiinsed – töö ja äride majandamine on iga päev sarnane. Kuid mida ta iga päev ootab, on tööle sõitmine. Seitse minutit tööle ja sama kaua koju – just need ca 15 minutit on tema päeva parimad hetked. „Õues võib olla ülikülm, miinus 20 kraadi ja autos miinus 18, aga ikka võtan roolist kinni ja mõtlen, et kuradi äge värk. Olen emotsioonide inimene, jahin seda kaifi, dopamiini ja mulle meeldib minna rajale Porschega sõitma. See on midagi, mida ei oska seletada, seda lihtsalt peab tundma.“
Sinu teine auto ei paneks pahaks
Kuigi Orm kasutab oma sportautot aastaringselt, vajab ta aeg-ajalt ka suuremat autot. Porsche Drive on selleks hea võimalus vahetada ja katsetada ka teisi Porsche mudeleid ajal kui oma sportauto näiteks talvekorteris viibib. “Ma usun, et mu oma auto ei paneks pahaks, kui ma aeg-ajalt ka teise Porschega sõidan. Ikkagi perekond,” muigab ta.
Viimati muudetud: 05.02.2024
