Kaido Somelar: autod on kirg, inimesed on väärtus

Ehitusettevõtja Kaido Somelar oskab näha võimalusi seal, kus teised näevad vaid vana tehasehoonet. Teda köidavad ajatu arhitektuur, insenerimõtlemine ja disain, mille väärtus ajas kestab. Neid samu omadusi hindab ta ka Porsche juures. Ent aastate jooksul on ta mõistnud, et autodest veelgi väärtuslikumad on inimesed, kellega ühine kirg teda kokku viib.

Kaido Somelar on ehitusvaldkonnas tegutsenud üle 30 aasta. Selle aja jooksul on tema käe all sündinud palju uut, kuid eriline koht kuulub tema portfoolios vanadele tööstushoonetele ja nende taaselustamisele. Mitte tingimata kõigele vanale, vaid just industriaalsele arhitektuurile, milles on tema jaoks midagi enamat kui seinad ja katus. „Vanades tehasehoonetes on ruumi ja õhku, kõrged laed, suured ruumid ja tugev insenerimõtlemine. Need annavad võimaluse mõelda, katsetada ja oma nägemust ellu viia,“ räägib ta.

Arhitektuur on Kaido jaoks ühtaegu töö ja hobi. Mõnikord isegi sedavõrd, et mõtted ei lase öösel magada. „Kui näen mõnda vana ladu, kuuri või tehast, võin terve öö mõelda, mida sellest teha saaks: kust avaneksid vaated, kuidas ruumid lahendada, milline võiks olla selle uus elu. Hommikul on tavaliselt aru saada, kui mul on selline öö olnud,“ muigab ta.

Tema jaoks peitub vana hoone võlu võimaluses säilitada midagi väärtuslikku ja anda sellele uus sisu ning just siit jõuab ta üsna loomulikult Porscheni.

Ajatu vorm, lõputud võimalused

„Porsche disain on tänaseks klassika. See on selge ja äratuntav, aga kõige huvitavam on see, kuidas sama disainikeele sees suudetakse pidevalt edasi areneda. Lisandub võimekust, tehnoloogiat, mugavust ja sportlikkust, ilma et algne idee kaoks.“

Kaido toob paralleeli saja-aastase tehasehoonega. Selle tugev konstruktsioon ja arhitektuurne vorm on olemas, kuid võimalused selle sees midagi uut luua on peaaegu piiramatud. „See ongi inseneride ja disainerite töö. Võtta midagi, mis juba toimib, ja arendada seda järjest paremaks.“

Eriti hindab ta Porsche klassikalisi mudeleid. Tema sõnul on Porsche üks haruldasi võimalusi omandada maailma tipptasemel disaini ka suhteliselt mõistliku raha eest. „See on ju kunst, mida saab osta ja millega saab sõita. Kui vaatad vanu Porsche mudeleid, siis seal on tõeline disainiklassika ja selle eest ei pea tingimata maksma sadu tuhandeid eurosid.“

Kaido usub, et hea disaini väärtus ei kao ajaga, kuid mõnikord võtab selle mõistmine lihtsalt aega. Mudelid, mida kunagi ei osatud hinnata, võivad aastakümneid hiljem olla ihaldatud klassikud. „Mäletan, kuidas jätsin kunagi ühe 924 GT ostmata. Vaatasin ja kaalusin, aga lõpuks ei ostnud. Seda kahetsen tänaseni. Mõne auto puhul saad alles hiljem aru, kui eriline see tegelikult oli.“

Igal autol on oma lugu

Kaido garaažis on nii klassikalisi kui ka kaasaegseid Porschesid. Ta ei oska neist ühte kindlat lemmikut nimetada, sest iga autoga seostub oma lugu. „Need ei ole autod, mille puhul olen lihtsalt kuulutust vaadanud, poodi läinud ja ära ostnud. Igaühega on kaasas mingi teekond ja inimesed.“

Üks meeldejäävamaid lugusid on seotud tema punase klassikalise Porschega (Strosek 964). Saksamaal oli müügis kaks sobivat autot, üks punane ja teine kollane. Müüjaga suhtlemiseks oli aga vaid telefoninumber ning kirjade teel polnud võimalik tehingut kokku leppida. „Ühel hetkel sain aru, et niimoodi ma seda autot ei saa. Tuleb lihtsalt lennukisse istuda ja kohale minna.“ Frankfurti jõudes saatis ta müüjale sõnumi, kuid vastust ei tulnud. „Ütlesin naisele, et kui midagi välja ei tule, siis oleme vähemalt Saksamaal reisil käinud.“ Lõpuks saabus aadress ning kohtumine sai teoks. Müüjaks osutus vanem härrasmees, kohalik tuntud laulja, kellel oli oma lugu rääkida. Järgnesid pikad vestlused, hinnaläbirääkimised ja omajagu sekeldusi pangaülekandega, kuid lõpuks sai auto ostetud.

Kaido jaoks on kogu see otsimise ja ostmise protsess osa Porsche omamise rõõmust: otsimine, ootamine, leidmine ja lõpuks auto koju toomine. Ent sellega, eriti vanemate mudelite puhul, lugu ei lõpe. „Mulle meeldib ka see, mis tuleb pärast: hooldamine, remontimine, detailide otsimine ja vahetamine. Vanade autodega tegelemine on omaette nauding.“ Ta hindab kõrgelt sedagi, et Porsche toodab jätkuvalt varuosi aastakümneid vanadele mudelitele. See võimaldab klassikutel edasi elada ja teedel püsida.

Auto, mis sunnib ennast arendama

Kui klassikalise Porsche juures köidavad Kaidot ennekõike disain, ajalugu ja restaureerimisrõõm, siis kaasaegne 911 GT3 RS pakub hoopis teistsugust elamust. „See on sportautode tipp. Selle juures kõige ägedam on see, et auto võimekus on sinu omast nii palju kõrgem. Sa ei oota, et auto paremaks muutuks, vaid pead ise arenema.“

Kaido jaoks on oluline, et auto pakuks võimalust edasi liikuda, oma oskusi proovile panna ja uusi eesmärke seada ja  just see teeb sportautoga sõitmise põnevaks. „Kui tunned, et autol on veel tohutult võimekust ja sinul on veel ruumi areneda, siis see on väga äge tunne.“

Üks selliseid hetki meenub talle Porsche Ringilt, kus kõrvuti seisid mitmed maailma sportautode absoluutsesse tippu kuuluvad masinad. „Sõber pani mulle käe õlale ja ütles: pagan küll, mis sellel elul viga on? Maailma parimad sportautod seisavad siin. Mida veel tahta?“ Kaido naerab, et vahel kipub inimene unustama, kui eriliste asjadega tal on võimalus tegeleda. 

Inimesed enne autosid

Ent kui küsida Kaidolt, kumb on Porsche maailmas olulisem, kas autod või inimesed, tuleb vastus kõhklemata. „Inimesed on alati eespool.“

Tema jaoks on Porsche palju enamat kui sõiduk või automark. See on ühine huvi, mis loob võimaluse kohtuda väga erinevate inimestega, kellega muidu ei pruugiks teed kunagi ristuda. „Ühes seltskonnas võivad olla hambaarst, ehitaja, kinnisvaraarendaja või hoopis mõne muu ala inimene, aga seal ei ole tähtis, kes sa oled või millega tegeled, vaid teid ühendab ühine hobi.“

Kaido sõnul sünnivad sellisest suhtlusest sageli pikaajalised sõprussuhted ja vahel ka ärilised koostööd. Ühe oma äripartneriga on ta tuttavaks saanud just ühise autohuvi kaudu. 

Eriti meeldivad talle Porsche kogukonna ühised väljasõidud ja rajapäevad. Näiteks sügisel toimunud sõiduürituselt KymiRingil ei jää meelde ainult sõit, vaid ka õhtused vestlused pärast rajapäeva. „Vahel ma ei teagi inimese nime, aga tean täpselt, mis autoga ta sõidab ja kus me kohtusime. See ühine osa on lihtsalt nii tugev ja see vast ongi see, mis mind Porsche juures hoiab.“

Kirg, mis ühendab põlvkondi

Ühine huvi autode ja mootorispordi vastu on Kaido jaoks oluline ka perekonnas. Ta on ise harrastanud mootorrattasporti ning tema poeg Klaus on jõudnud mootorispordis kõrgele tasemele. Tehnikahuvi ulatub perekonnas veel kaugemale: Klausi vanaisa oli rallisõitja ning Kaido onu Eesti meister veoautorallis. „Kuskil on see mootorimaailma pisik olemas,“ ütleb Kaido.

Ta usub, et ühised hobid aitavad hoida sidet ka siis, kui lapsed suureks kasvavad ja oma elu alustavad. „Lapsed kasvavad, lähevad kooli, ülikooli, maailma laiali, aga kui teil on midagi, mida koos teha, siis see on väga suur väärtus.“ Tema ja Klausi jaoks on selleks sport ja tehnika. Mitte ainult võistlemine või tulemused, vaid võimalus ühiselt midagi kogeda. „Ühine hobi oma lähedastega on väga tore ja soe tunne ja kui see on Porsche, siis see ongi minu jaoks Porsche.“

There Is No Substitute

Kui küsida Kaidolt, millele tema elus ei ole asendust, ei räägi ta autodest, tehnoloogiast ega saavutustest. Ta räägib inimestest. „Minu jaoks on oluline, et minu ümber oleksid head ja normaalsed inimesed, et tööl oleksid toredad inimesed ja lähedastel oleks hea olla. Ma tahan veeta aega inimestega, kellega mul on hea koos olla.“

Enam kui kolmekümne ehitusettevõtluses veedetud aasta jooksul on ta jõudnud arusaamisele, et kõige olulisemad väärtused ei ole materiaalsed. „Kõige parem investeering on tervis, haridus ja pere. Need on asjad, millel on päriselt väärtus.“ Porsche on tema jaoks üks võimalus neid väärtusi hoida. Ühine kirg toob inimesed kokku, loob mälestusi ja annab põhjuse koos aega veeta. Sest lõpuks ei ole küsimus ainult selles, millega sõidad, vaid ka selles, kellega oma teekonda jagad.