Juba ligi 60 aastat on Porsche 911 kompinud äärmusi nii võistlusrajal kui ka maanteedel. Nüüd aga kirjutatakse ajalukku uus peatükk. Kaks ainulaadset eksperimentaalset 911 sportautot viidi kohta, kus pole teid, õhk on hõre, temperatuur langeb kaugele alla nulli ning isegi taimed ei suuda kasvada.
Võidusõitja ja seikleja Romain Dumas’ juhitav meeskond paneb proovile 911 võimete piirid ning valis oma seikluse alustamiseks ühe kõige karmimate oludega paiga kogu maakeral – Tšiilis asuva maailma kõrgeima vulkaani Ojos del Salado järsud nõlvad.
Tiim ja autod on oma esimesed katsesõidud juba teinud. Nende käigus sai Porsche 911 üheks väga vähestest mistahes liiki sõidukitest, mis niisugusele pöörasele kõrgusele on tõusnud.
911, mille roolis istus Romain Dumas, jõudis 6007 meetri kõrgusele üle merepinna. Järsud mäeküljed ja jääväljad panid proovile nii auto kui ka tiimi võimed. Välistemperatuur langes kuni 30 kraadi alla nulli oludes, kus õhu hapnikusisaldus oli poole väiksem merepinna tasemega võrreldes. Talvehooajale iseloomulikud läbimatud lume- ja jääseinad mäetipu lähedal seadsid mäkketõusule loodusliku piiri, kuid andsid ka aimu, milleks autod oleksid suutelised soodsamates oludes. Praeguseks on see seiklus siiski lõppenud ja osalised kogetust vaimustuses.
„Need olid tõeliselt meeldejäävad ja erilised hetked paigas, mis on korraga nii ilus kui ka jõhker. Minu arvates on õhusõidukid ainsad masinad tänapäeva maailmas, mis suudavad tõusta kõrgemale kui meie täna käisime. Nii tiimile kui ka autodele oli siin kõige tähtsam õppimine. Vastvalminud autod olid algusest peale vastupidavad ja vilkad. See oli küll alles esimene katsesõit ja ennast me ei säästnud, aga kõik laabus ootustekohaselt,“ selgitas tiimi juht Romain Dumas. „Meil on piiritu austus nende ees, kes on veel kõrgemale jõudnud. Keegi pole vulkaani tipu ligiduses näinud nii palju lund ja jääd, kuid sellele vaatamata jõudsime rohkem kui 6000 meetri kõrgusele, kus lume- ja jääseinad ei võimaldanud meil enam edasi liikuda. Võime tunda uhkuste selle üle, mida tiim ja auto esimese korraga saavutasid. Loodetavasti seisavad tulevikus ees veel mitmed uued seiklused.“
Romain Dumas
Porsche AG sõidukiarhitektuuri direktor Frank-Steffen Walliser määras projekti vedama Porsche 911 peainseneri Michael Rösleri. „Imeline tunne oli ehitada niisugust 911, mida maailm pole varem näinud. Selle tegi võimalikuks väike asjahuvilistest inseneridest koosnev tiim. 911 on juba varem pandud proovile nii võistlusradadel kui ka loomulikult maanteedel. Selle projektiga aga keskendusime teedeta paikadele,“ rääkis Rösler. „Oma teooriate kinnitamiseks pidime leidma kõige karmimad võimalikud keskkonnad ning maailma kõrgeima vulkaani otsas olimegi edukad.“
Mõlema auto baasiks oli 992-põlvkonna 911 Carrera 4S, mille seeriatoodangust pärinev 3,0-liitrine turboülelaadimisega kuuesilindriline boksermootor arendab tavaoludes 450 hj ning jõuülekanne toimub läbi hariliku seitsmekäigulise manuaalkäigukasti. 911 osutus suurepäraseks toorikuks tänu vastupidavale, kuid siiski kergele kandmikule, lühikesele teljevahele, ohtrale võimsusele ja võimele tulla toime äärmuslike kõrgustega. See oligi lähtekoht, kust Porsche uurimis- ja arenduskeskuse insenerid koostöös Romain Dumas Motorsportiga lasid oma loomepalangu valla, valmistades autosid ette kõrgmägede tarvis.
Kaks autot varustati esmalt turvapuuride, süsinikkiust istmete ja turvavöödega, et oleksid täidetud sellise ettevõtmiste juures möödapääsmatud nõuded ohutuse suhtes. Järgmiseks paigaldati autodele reduktoritega sillad, mis võimaldavad kliirensit suurendada kuni 350 millimeetrini. Uued, „lühemad“ ülekanded käigukastis võimaldavad väikestel kiirustel kasutada täpselt doseeritud lühikesi kiirendusimpulsse ning töötavad hästi koos suurte maastikurehvidega. Lisaks varustati autode spetsiaalsete kergete, kuid erakordselt tugevate aramiidkiust põhjakaitsetega, mis lubavad sõidukitel üle kivide lohiseda.
Kõigele sellele lisati veel eriseade nimega Porsche Warp-Connecter. Algselt võidusõidus kasutamiseks loodud seade moodustab mehaanilise ühenduse kõigi nelja ratta vahel ning tagab neile ühtlase koormuse isegi sildade koormuse suure kõikumise korral, kindlustades sel viisil ratastele maksimaalse haarduvuse. Moodsa elektrooniliselt juhitava veoskeemiga paralleelselt paigaldasid insenerid autole ka käsitsi lülitatavad diferentsiaalilukustused. Auto ninaossa paigaldati vints ning 310 millimeetri laiuste maastikurehvide- ja velgede äramahutamiseks tehti muudatusi ka kere juures. Jahutussüsteemi komponente tuli tõsta kõrgemale, et need eriti äärmuslikku maastikku läbides kannatada ei saaks. Kõige lõpuks said autod ka erineva kujunduse. Ühe auto Porsche Motorsporti värviskeem on sama nagu võidusõiduautol 963 LMDh, teise 911-teemalise kombinatsiooni aga lõi Porsche disainikeskus Weissachis.
„Üle 30 aasta tagasi paigaldas Porsche inseneridest koosnenud tiim 911-le nelikveo, et näha, „mis oleks kui…“. Olen uhke, et meie inseneride hulgas elab endiselt edasi see loomulik uudishimu ja kihk, mis paneb neid piire kompama, uusi ideid katsetama ja inspiratsiooni leidma,“ ütles Walliser. „Sellised projektid näitavad, milline Porsche tegelikult on. Tšiilis pürgis tiim sõna otseses mõttes tähtede poole, Loodetavasti kujuneb see esimeseks paljudest uutest seiklustest.“
Viimati muudetud: 16.10.2023
