Kohtume Pauliga tema lemmikkohas Pirital – paigas, kus ta on üles kasvanud ja kus elavad tema vanemad, vennad ja õed. “Pirita meeldib mulle väga,” ütleb Paul. “Siin on looduse keskel nii jõgi, metsad, jooksurajad kui ka Eesti üks tuntum ringrada, ja ometi jääb kesklinn vaid 10-15 minuti kaugusele.”

Arvestades ala, millega Paul täna tegeleb, võib öelda, et tegemist on noormehega ringrajalt - ta mitte ainult ei sõida seal, vaid ka elab selle ääres. „Siin samas Pirita ringrajal on omal ajal maailma parimatega võistelnud mu isa. Tol ajal küll mootorratta seljas,” lisab Paul. Sellel igapäevaselt tavaliiklusele avatud ringrajal sõidab Eestis viibides ka Paul, kuid erinevalt oma esivanemast on ta vallutanud juba ka maailmakuulsad ringrajad, millest tema isa kunagi vaid unistas.

Väikesest peale rajal

Pauli esimene mälestus pere neljarattalisest on tema vanaema punane Golf, millega ta viis nii Pauli, tema õe kui ka venna trennidesse ja raja äärde. “Vanaema on algusest peale minu ja Ralfi suurim fänn, kes on andnud suure panuse ja tõuke meie motorspordi karjäärile. Venna eeskujul alustasin mina kardisõiduga juba 7-aastaselt ning vanaema on siiani iga võistluse juures, kirjutanud üles kõik tulemused ja ringiajad ning meid alati jõudumööda juhendanud. Vanaemale endale meeldib samuti väga autoga sõita ja tänaseni ütleb ta, et elul on hoopis teine väärtus, kui saab ise juhtida ja rooli keerata," muigab Paul.

Sarnane kirg iseloomustab ka Pauli – kogu tema elu keerleb mootorite, autode ja ringraja ümber. "Olen mõelnud, mis siis saab, kui see võimalus kaoks. See mõte mulle ei meeldi, sest võidusõit ja motorsport pakuvad mulle kõige rohkem huvi, vähemalt praegusel hetkel," tunnistab ta. Samas on Paulil siiski "mis-siis-saab-kui" plaanile mõeldud. "Kuigi olen maast madalast keskendunud võidusõitja karjäärile, oli meil vanematega kokkulepe, et kool tuleb lõpetada. Spordis võib alati ootamatusi ette tulla, mistõttu on oluline, et mingi hariduslik baas oleks olemas, et vajadusel elu muutustega paremini kohaneda. Tippspordiga on ikka nii, et ühel hetkel see karjäär lõppeb," lisab Paul. Mis ta pärast teeb, on veel vara öelda, kuid ta usub, et jääb mootorite ja võidusõiduga mingil määral seotuks.

Soov olla tipus kannustab

Paul on üks väheseid eestlasi, kes on vormelimaailmas nii kaugele jõudnud ning täna sõidab ta F2-s, kus esindab Hitech Pulse-Eight tehasetiimi. Teda kannustab soov olla ja teha asju tipptasemel. “Ma ei taha teha midagi lihtsalt seepärast, et ma saan, vaid seepärast, et tahan jõuda tippu, saada parimaks ja võistelda parimatega,” ütleb ta otsekoheselt. Motorsport on ala, mis võimaldab tal endast maksimumi välja võtta ja olla parim versioon iseendast. “Kui istun vormeli rooli ja lähen sõitma, tunnen, et see hetk ja pinge surub mind enda parimasse olekusse, kus ma olen kõige paremini fokuseeritud, kus aju töötab kõige efektiivsemalt, reaktsioonid on kõige kiiremad ja olen lihtsalt vabaduses,” kirjeldab ta. Selleks, et vormelimaailmas sellist flow state olekut saavutada, peab olema piisavalt oskust. “Kuna olen kogu oma elu võidusõiduga tegelenud ja mul on selles ka annet, on see oskus mul täna olemas. Ja ma tõesti naudin seda kõike,” lisab Paul.

Eestist tulnule aitab vaid talent 

Andekus ja oskus oma mõtteid ning närve pingelistes võistlusolukordades kontrollida on viinud Pauli täna tõsiseltvõetavaks F1 kandidaadiks. Võttes arvesse Eesti väiksuse, on andekaid võidusõitjaid olnud meil palju: Marko Asmer,  Kevin Korjus, Pauli vend Ralf Aron, Jüri Vips. Samas on selge, et igas spordis on ka mitmeid teisi tegureid, mis edukust mõjutavad. Vormel 1 on suur äri, kus raha mängib olulist rolli, ja Eestist, väikese turu ja vaatajaskonnaga riigist, on sellesse maailma väga keeruline siseneda. Eestlasena läbi löömiseks on vaja eelkõige suurt talenti ja võimet end tõestada, et oled selle liiga vääriline. “Mina annan endast parima, et oma oskusi ja annet igakülgselt näidata ja Vormel 1 sarja jõuda. See pole ainult seepärast, et Vormel 1 on äge — mind juhib soov olla oma alal parim. F1 on selle maailma tipp: seal võistlevad vaid parimatest parimad ja tase on ülikõrge. Just see siht kannustab mind iga päev edasi ning selle nimel olen valmis tegema ka meeletult tööd,” lausub Paul. 

Töö, pinge, enesedistsipliin 

Kuigi Pauli tähelend on läinud pidevalt tõusvas joones, ei tähenda see, et teel ei tuleks ette ebaõnnestumisi või madalseise. Ka nende võimalustega tuleb arvestada ja leppida. „Kui on kolm etappi järjest, on tempo meeletu. Peale igat etappi lendan Inglismaale tiimi juurde, kus esmaspäev ja teisipäev mööduvad tehases simulaatoris. Kolmapäeval olen tagasi raja ääres. Neljapäev ja pühapäev on jälle võistlused. Seejärel lendan esmaspäevaks ja teisipäevaks taas Inglismaale simulaatorisse, ja nii kolm nädalat järjest,“ kirjeldab Paul võistlusperioodide tempot. „Kui seal vahepeal sõit halvasti läheb, siis ei ole esmaspäev ja teisipäev just toredad päevad, aga kolmapäeval peab olema mõtetega juba uue sõidu juures, sest muidu läheb järgmine etapp nihu.”

Peale igat etappi kirjutatakse sõidust raport, kus analüüsitakse kogu võistluste kulgu ja fikseeritakse kõik vead, et neid enam ei korduks. Kui raport on valmis, on oluline suunata enda mõtted mujale ja tegeleda täiesti teiste teemadega, et järgmiseks etapiks oleks pea värske ja maksimaalne keskendumisvõime tagatud. Nii palju kui võimalik, viibib Paul etappide vahel Eestis. “Üks põhjus, miks mulle kodus Pirital meeldib, on see, et olen siin kõigest eemal – metsa vahel nagu oma mullis, kaugemal tähelepanust ja kiirest eluviisist.“ 

Emotsionaalne stabiilsus

Siiski on Pauli punktitabelis võite rohkem kui kaotusi, kuid ka võitudega tuleb osata toime tulla. “Ma jälgin hoolega enda emotsioone ka võidu korral. Tihti heidetakse sportlastele ette liigset emotsionaalsust ja tähistamist. Kui sõit läheb halvasti, soovin olla omaette ja vaikne, eemal inimestest. Püüan sama joont hoida ka võidu puhul, sest see jätab üldjoontes ka sinust kui sportlasest emotsionaalselt stabiilse mulje,” lisab Paul.

Paul on endale seadnud eesmärgi lugeda iga päev vähemalt tund aega raamatut, ning enamasti on materjal spordipsühholoogia teemal. „Kui oled tipptasemel sportlane ja mängid kõrgliigas, kus kõik andekad on koos, ei loe enam pelgalt talent, vaid see, kui oskuslikult ja kui palju suudad oma potentsiaali rakendada,” ütleb Paul. Sellel tasemel on enamusel vajalik anne ja oskused, et olla maailma parimad, aga tõelise vahe loob see, kes suudab pidevalt oma võimete maksimumi saavutada. “Tippsportlase ja hea sportlase vahe seisneb selles, kes suudab oma potentsiaali täielikult rakendada. See kõik algab aga vaimsest tugevusest ja tervisest. Just seepärast loen spordipsühholoogiast, et mõista, kuidas enda vaimsest poolest ja mõtetest maksimum kätte saada.”

Jää alati sümpaatseks

Sümpaatne on sõna, mis iseloomustab Pauli kogu tema olekus ning just seda liini hoiab ta rangelt kõigiga suheldes. Tal on Instagramis üle veerand miljoni fänni, lugematu arv fännilehti ja kontosid ning suurem osa tema jälgijatest elab välismaal. Tegemist on tõelise rahvusvahelise kaliibriga kuulsusega, keda saadab võistlustel suur fännihulk ja meediatähelepanu. Mõistagi võib sellises tähelepanus end ära kaotada. “Olenevalt etapist on minu ümber fänne tõesti palju. Tullakse ligi, palutakse pilti, küsitakse autogrammi, tehakse kingitusi, ja püüan alati igale fänni palvele ka vastata. On äge näha, kuidas minu persoon neid inspireerib ja kannustab, ning olen nende toetuse eest väga tänulik,” lisab ta.

Pauli randmeid kaunistavad kenad pärlitest 'Paulito' nimelised käevõrud. (Paulito on Pauli hüüdnimi, mille ema talle kunagi pani. Kuidagi on see jõudnud fännideni, kes teda valdavalt nii nüüd kutsuvad - toim) . “Need on kõik minu fännide kingitud ja tänaseks on mul neid sadu, kui mitte tuhandeid. Püüan järgemööda neid ikka kanda, sest tean, kui palju see neile tähendab.” Kui Eestis on mõned üksikud, kes astuvad ligi ja soovivad pilti või autogrammi, siis näiteks välismaal leidub julgeid rohkem. ”Eks see tähelepanu keskpunktis olemine seab ka endale ette piiranguid tegemistes, ütlemistes ja käitumises, kuid see jällegi vormib minust inimese, kes püüab alati kõigiga olla viisakas ja väärikas. Isegi siis, kui sõit läheb halvasti, on mul reegel, et fännidega käitun alati hästi.” 

Autosõit kui maandaja

Ka tööst vabal ajal naudib Paul autosõitu, kasutades autot igapäevaselt väga palju. “Minu jaoks on autosõit maha laadimise koht. See on aeg, mil saan mõelda oma mõtteid, kuulata muusikat või rääkida sõpradega, sõltuvalt sellest, mida parasjagu vaja on.” 

Paulil endal ei ole praegu isiklikku autot, kuid kui see peaks kunagi tulema, on see kindlasti madal sportauto, mis pakub elamust. Auto valiku juures praktilisus ei tähenda talle midagi ja võrreldes keskmise autoomanikuga, on ta auto eelistuste osas kindlasti erand. “Olen kogu elu sõitnud masinatega, mis on jäigad, tagaveolised, hästi juhitavad, madalad ja teevad palju häält, seetõttu ei huvita mind igapäevasõidu auto juures praktilisus nii väga. Tunnen end sellises autos turvaliselt ja naudin sõitu rohkem,” kirjeldab ta oma autoeelistust.

Eestis viibides sõidab Paul Porsche Eesti koostöö raames Porschega, ja selle valikust on tema lemmikmudel loomulikult legendaarne sportauto 911. "Kuna mul endal isiklikku autot polnud, raha samuti mitte ja vanematelt ei tahtnud küsida, pöördusin Porsche Eesti poole, kust see vastastikune koostöö ka algas,“ kirjeldab Paul. Koostöö on ka igati loomulik, sest nii Pauli kui Porsche – kes mõlemad on ringrajale loodud - ühisosa polnud raske leida. Koostöö raames annab Paul väga palju tagasi Porsche Eesti korraldatavatele sõiduelamustele, osaledes ja pakkudes lisaväärtust sõiduelamusprogrammidel Porsche Ringil. Lisaks on ta inspireeriv rääkija, eeskuju ja superstaar mitmetele siinsetele Porsche klientidele. 

Tulevik Le Mans?

Porschel on motorspordi valdkonnas lugematu arv saavutusi. Näiteks üks maailma kuulsamaid ja prestiižsemaid vastupidavussõite on Le Mansi 24 tunni sõit, kus Porsche hoiab rekordit kui kõige enam võite toonud automark. Eestlasest võidusõitja Martin Rump sõitis möödunud aastal Proton Competition võistkonnas Le Mans’i 24 tunni sõidul samuti Porschega. Ka Paul ei välista, et kunagi Le Mans’il võistleb. „Leian, et Le Mans on pigem F1 järgne karjäär. F1 on minu jaoks motorspordi tipp, ja seda teed on mul võimalik vaid üks kord elus käia. WEC (World Endurance Championship) võistlused koos hypercar’idega on kahtlemata maailma klass. Kuid sealsetes meeskondades on juba mitu sõitjat, mis muudab selle ala minu jaoks sobivaks F1 karjääri järgselt,“ ütleb Paul. Hetkel on aga noormehel kindel siht, eesmärk ja töö jõuda esimese eestlasena vormel 1 sarja. 

***

Kes on Paul Aron?

Paul Aron (20) on Eesti noor ja andekas vormelisõitja, kes on kiiresti tõusnud rahvusvahelise motorspordi areenile. Ta alustas oma karjääri kardisõidus ja tegi varakult muljetavaldavaid tulemusi, liikudes edasi Euroopa ja maailmameistrivõistlustele, kus ta tõusis esile kui andekas võidusõitja. Pauli karjäär jätkus üleminekuga vormelautodele, kus ta saavutas edu Formula 4 ja Formula Regional klassides, võites mitmeid poodiumikohti ja tehes koostööd mainekate tiimidega nagu Prema Racing, kellega jätkas koostööd ka Formula 3 sarjas.

2024. aastal liitus Paul Aron äärmiselt tiheda konkurentsiga Formula 2 sarjaga kus esindab Hitech Pulse-Eight tiimi. Tänavune hooaeg on olnud väljakutseid täis ja mitmekesine, pakkudes nii tugevaid sõite kui ka kohanemist kõrgema taseme ja uue tiimi nõudmistega. Oma debüüthooajal on Aron suutnud näidata oma kiirust ja sõiduoskusi, saavutades seni kõige rohkem poodiume (7) ja esikohti kvalifikatsioonis (3) . Sõltuvalt etappidest on tema tulemused näidanud selget arengut ja potentsiaali tulevikuks võistelda F1 sarjas. 

Tiitlid 

• 2015 - Eesti meister kardis (Mini 60 klass)
• 2018 - Euroopa meister kardis (OKJ klass)
• 2019 - Formulal 4 Itaalia - 3 koht ja uustulnukate meister
• 2021 - Formula regional - 3 koht
• 2022 - Formula regional - 3 koht (rekord arv võite ja esikohti kvalifikatsioonis)
• 2023 - Formula 3 - 3 koht (kvalifikatsioonis keskmiselt kõige kiirem sõitja)

Viimati muudetud: 04.11.2024