993 oli neljas legendaarse 911 põlvkond, mis maanteedele jõudis. Nüüd tähistab 993 juba oma 30. sünnipäeva.
Seal ta seisis, Frankfurdi rahvusvahelisel autonäitusel, sale ja välimuselt kiire – uus 911. Tüüpiline 911, kuid mõneti siiski erinev. Modernsem, võidusõidulikum, dünaamilisem. Kolmkümmend aastat pärast esimese 911 väljatoomist esitles Porsche populaarse sportauto neljandat põlvkonda – mudelit, mis ettevõttesiseselt oli tuntud kui 993. Vähesed margi fännidest ja klientidest teadsid tollal, et Porsche läheb varsti üle vesijahutusele ning nende ees on viimane õhkjahutusega 911. Kui 993 jõudis aastal 1993 tootmisse, järgnesid õhkjahutusega boksermootori viis kõige edukamat aastat – õhkjahutusega 911 30-aastase ajaloo kõrgpunkt. Niisiis oli 993 jõuallikas viimane omasugune.
Ning Porsche optimeeris tehnikat põhjalikult. Ettevõte investeeris ligikaudu 400 miljonit Saksa marka ja neli aastat arendustöid, et muuta sportautot kütkestavamaks ja võita juurde uusi kliente. „Porsche 911 peab jääma kaasaegseks,“ ütles toonane Porsche arendustööde juht Horst Machart. Katusejoon oli sisuliselt ainus asi, mis eelmiselt, 964-põlvkonnalt muutumatul kujul üle tuli. Esitiivad olid laiemad ja madalamad kui eelkäijatel. Vanema 964 püstiste ümmarguste esitulede asemele tulnud uute ellipsoidesitulede hajutid olid märksa sihvakamad. Kere esi- ja tagaosa said senisest elegantsema disaini. Disainerid integreerisid küljetuled, udutuled ja suunatuled esitulemoodulitesse. Tagumised rattakoopad disainiti laiematena ning kulgesid auto tagaosa läheduses tasasemalt. Tagakaitseraua kohal ilutses integreeritud tagatuledest moodustatud valgusliist. Selle kohal mootorikattel kõrgus automaatselt tööasendisse tõusev tagatiib.
993 rohkem mugavusele sihitud juhitavus koos parema võimekusega pikkadel teekondadel pidi meeldima senisest laiemale kliendibaasile. Kõigele vaatamata polnud 1993 Porschele sugugi hea aasta. Üldiselt oli ettevõte kriisis. Mõnda aega pidi 993-põlvkonna Porsche 911 kogu äri üksi püsti hoidma, sest esimootoriga ja tagasilla suures asuva käigukastiga mudelid võeti tootmisest maha. Just sel põhjusel keskenduski Porsche 911-le – ning 993 juhtis ettevõtte tagasi eduteele.
Insenerid arendasid kultuslikku kuuesilindrilist 3,6-liitrist boksermootorit jätkuvalt edasi. Täiustuste hulka kuulusid suurema väändejäikusega väntvõll, kergemad kepsud ja kolvid pluss laiendatud sisselaskekanalid ja kergemad klapid. Mootor arendas 200 kW (272 hj) 6100 p/min juures ning sai külge värskelt välja töötatud lühikeste ülekannetega kuuekäigulise manuaalkäigukasti, kuid Porsche pakkus soovi korral ka neljakäigulist Tiptronic-automaatkäigukasti. Hooldusvälbad olid pikemad ja kütusekulu väiksem.
Uus oli ka LSA-tagasild. LSA tähendas kergust, stabiilsust ja erksust (saksa keeles Leichtbau-Stabilität-Agilität) ning tagas täpsema juhitavuse ja parema sõidumugavuse.. Mitmikhoob-vedrustus on tänapäevani Weissachi tagasildade võtmesõna, kuulsaks sai see lahendus oma passiivse tagarattaroolimisega. Tulemuseks oli veelgi parem sõidudünaamika ja -mugavus. Pidurisüsteem arendas kuni 1360 hj võimsust ning tagas turvalised aeglustused.
993 interjööris jäi silma väiksema turvapadjaga rooliratas, uue disainiga istmed ja uksepolstrid. Porsche vahetas välja ka lülitid, nupud ja juhtkangid, parandades nende kasutamise tunnetust. Pakiruumi maht kasvas 20 protsendi võrra 123 liitrini.
Aastast 1993 hakkas Porsche 993 pakkuma kui kupeekerega 911 Carrerat, 1994. aasta algul lisati lahtine 911 Carrera Cabriolet. 911 Targa tuli aastal 1995 välja uue kontseptsiooniga: eemaldatava katusepaneeli asemel sai see suure klaaskatuse, mida võis elektri jõul nihutada suure tagaklaasi alla. Sarnaselt eelkäijale sai 993 nelikveoline versioon tuntuks kui Carrera 4 ning oli mudeliaastast 1995 saadaval nii kupee kui ka kabrioletina. Uute versioonidena lisandusid neljandasse põlvkonda 911 Carrera 4S, 911 Carrera S ja 911 GT2.
Üks silmapaistvamaid versioone oli aga taas kiire ja võimas 911 Turbo. 1995. aasta alguses hakati neljanda põlvkonna Porsche 911 pakkuma turboülelaadimise ja nelikveoga. Tulemus: 300 kW (408 hj). Samal ajal sai 3,6-liitrine topeltturboga mootor kuulsaks kui toonane kõige väiksema heitmekogusega seeriamootor maailmas. Lisaks töötas Porsche välja äärmuslikud mudelid 911 Carrera RS ja 911 GT2 nii maanteel kui ka võistlusrajal kasutamiseks. Aga see polnud veel kõik. Lisandusid uued kerevariandid – nelikveoline 911 Carrera 4S ja kohe selle järel Carrera S –, kus võeti kasutusele laiem kere ja 911 Turbo veermik. Ära jäid ainult turboülelaadur ja tagatiib.
Boksermootori viimase evolutsioonijärguna tõi neljanda põlvkonna 911 Porschele kõvasti dividende. Aastaks 1998 oli toodetud 68 881 993-põlvkonna autot ning pandud punkt selle ainulaadse mudelil õhkjahutusega ajaloole. Pärast 35 aastat õhkjahutusega mudeleid võis alata vesijahutusega 911 ajastu.
Mootorid
993 kuuesilindriline boksermootor oli Porsche õhkjahutusega kuuesilindriliste tipp. See koos harmoonilise disaini saanud kerega tegi neljanda põlvkonna Porsche entusiastide seas äärmiselt populaarseks, ning see menu püsib tänini. 911 Carrera ja Carrera 4 mudelite tarvis töötas Porsche 3,6-liitrisele boksermootorile välja klapivahe hüdraulilise kompenseerimise mehhanismi ning mootor arendas esialgu 200 kW (272 hj) – eelmise Carrera võimsus oli 184 kW (250 hj). Uue mootori eelised: rohkem võimsust, väiksem kütusekulu ja pikemad hooldusvälbad.
0–100 km/h spurdiks kulus 911 Carreral 5,6 sekundit ning tippkiiruseks märgiti 270 km/h. Mudeliaastaks 1994 pakus Porsche Exclusive-osakond töömahu suurendamist 3,8 liitrile, esialgu oli võimsus 209 kW (285 hj), aastast 1996 juba 221 kW (300 hj). Ka Porsche Motorsport pakkus täiustatud mootoreid. Engine Kit 2 abil arendas 3,8-liitrine kuuesilindriline 220 kW (299 hj) ning saavutas tippkiiruseks 280 km/h. Mudeliaastast 1996 andis 911 Carrera 3,6-liitrine mootor välja 209 kW (285 hj) võimsust.
Eelkäija viiekäigulise manuaalkäigukasti asemele sai see mudel lühikeste ülekannetega kuuekäigulise. Et saavutada kiirusi üle 270 km/h ja seejuures mootori võimsust pikkade käikudega mitte pärssida, lisati käigukasti kuues edasikäik. Ka käiguvahetused kulgesid täpsemalt ja sujuvamalt. Samuti pakkus Porsche lisavarustusena automaatkäigukasti. Mudeliaastat 1995 lihtsustasid roolil asuvad hoovad Tiptronic S-iga käikude vahetamist.
Mitmekettalise vedeliksiduriga nelikveolistes mudelites kuulusid põhivarustusse dünaamiline lukustussüsteem ning iselukustuva diferentsiaali ja aktiivse pidurdiferentsiaali kombinatsioon. Vedeliksidur suunas alati ideaalse osa veojõust esisillale. Siduri kaudu läks esisillale 5 kuni 35 protsenti ning äärmuslikel juhtudel kuni 50 protsenti kogu veojõust.
Mudeliaastal sisenes Porsche mudeliga 911 Turbo täiesti uutele maadele. Esimest korda varustati 3,6-liitrine kuuesilindriline mootor kahe turboülelaaduriga. Kahe väikese turbo eelis ühe suure ees oli märgatavalt paranenud reaktsioonivõime mootori madalatel pööretel. Mootor arendas 408 hobujõudu, võimaldades kupeel saavutada 100 km/h 4,5 sekundiga ning jõuda tippkiiruseni 290 km/h. Mudeliaastaks 1996 lisati võimsust veelgi ning mootor hakkas arendama 316 kW (430 hj). Mudeliaastaks 1998 pakkus Porsche Exclusive 911 Turbo S-i võimsusega 331 kW (450 hj), kuna tavalise 911 Turbo mootori lisapaketiga sai ka tolle võimsuse viia 450 hobujõuni.
Mudelivariandid
993 tõi tublisti lisa 911 mudelivariantide valikusse. 1993. aastal tootmisse läinud kupeele lisandus aasta hiljem lahtine kabriolettkere, millel oli elektriga liigutatav katus ja automaatselt tööasendisse tõusev tuulesuunaja. Mudeliaastast 1994 ilmus Porsche valikusse Carrera 4. Nelikveoliste mudelite põhiline võlu seisnes selles, et vaatamata rataste paremale haarduvusele käitus auto nagu tavaline 911, sest enamik veojõust suunati tagasillale. Klaaskatusega 911 Targa saabus mudeliaastal 1996, samuti 911 Carrera 4S – laia Turbo kerega nelikveoline mudel, millel oli aga vabalt hingav kuuesilindriline mootor.
911 Carrera, 911 Carrera 4 ja 911 Turbo kõrvale tulid 911 GT2 ja 911 Carrera RS. Neljanda põlvkonna raames pakkus Porsche tehasetootena nelja 911 Turbo suurendatud võimsusega – 408 kuni 450 hobujõudu – varianti.
RS oma 300-hobujõulise 3,8-liitrise mootoriga kaalus umbes 100 kilo tava-Carrerast vähem ning oli mõeldud spetsiaalselt võistlusrajale. 911 GT2 põhines Turbo kerel ning sai ka suured spoilerid ette, taga ja külgedele, kuid sellel puudus nelikvedu. 60 millimeetrit laiemale Turbo kerele lisati koos suuremate rattakoobastega ka uue konstruktsiooniga tagaspoiler.
1997. aastal ühendas Porsche 911 Turbo kere ja Carrera vabalt hingavad mootorid, tulemuseks oli Carrera S. 3,6-liitrine boksermootor saatis oma 285 hj teepinnale tagarataste kaudu.
Kupee ja kabrioleti (1994. aasta algusest) kõrval pakkus Porsche taas ka 993 Targa-versiooni. Seekord aga puudus eemaldatav katusepaneel, küll aga oli olemas klaaskatus, mida sai elektriliselt nihutada tagaakna alla. Ka tagaakent sai avada. Porsche Exclusive ehitas 14 3,6-liitrise turbomootoriga kabrioletti. Kunagi polnud nii lihtne – või keeruline, oleneb vaatekohast – leida endale õige 911.
Uuendused
Porsche uudse konstruktsiooniga LSA-tagasild (mitmikhoob-tagasild) parandas märgatavalt 911 sõidudünaamikat ja -mugavust. 1995. aastal varustati Turbo-variant esimest korda topelt-turboülelaaduritega, tulemuseks oli toonane maailma väikseima heitmekogusega seeriamootor. Värskelt juurutatud heitmete järeltöötlussüsteem OBD II oli üks lahendusi, mis selle võimalikuks tegi. Veel üks nelikveolise Turbo-verisooni juures kasutusele võetud uuendus oli õõnsate kodaratega valuveljed. Autotööstuses läks see tehnoloogia käiku esimest korda. Aastast 1996 hakkas Porsche 3,6-liitristel mootoritel kasutama sisselaskesüsteemi VarioRam. See sisaldas vaakumjuhtimisega klappe ja muutuva pikkusega sisselaskekollektorit, tõstes pöördemomenti madalatel pööretel.
Disain
993 loetakse õhkjahutusega ajastu tipuks. Porsche disainigeenide põneva tõlgendusena oli see muljetavaldav mistahes nurga alt. Sinna alla käis ka kumerate ja nõgusate pindade koosmäng. Integreeritud kaitserauad rõhutasid harmoonilist üldmuljet. Mitmikellipsoid-esituled tegid esiosa varasemast lamedamaks. Tagumised rattakoopad disainiti laiematena ning kulgesid auto tagaosa läheduses tasasemalt. Kogu valgusliist jooksis diagonaalis üle tagaosa, sisaldades integreeritud tagatulesid ja suunatulesid.
Viimati muudetud: 16.01.2024
