Põlvkondade hüpe: esimene unifitseeritud komponentide kontseptsiooniga 911
Täpselt 25 aastat tagasi kindlustas 911 (ettevõttesisese koodiga 996) koos Boxsteriga Porschele iseseisvuse jätkumise. Huvilised olid hämmingus, kui nad uut mudelit 1997. aasta Frankfurdi autonäitusel esimest korda nägid. See auto rikkus mitmeid seniseid kirjutamata reegleid. Kui jätta kõrvale 911 legendaarne, ehkki tublisti muudetud disain ja tagamootori kontseptsioon, oli kõik muu täiesti uus. Õhkjahutuse asemele sai mootor vesijahutuse ning teedrajav unifitseeritud osade kontseptsioon tähendas, et kuni B-piilarini oli 996 täpselt samasugune nagu esimene, 986-põlvkonna Boxster. Muutusteta võeti varasemast üle kuuesilindrilise mootori bokserkontseptsioon ehk vastakuti asetsevad silindrid. Uus oli aga insenerida ja disainerite valmisolek enam-vähem kõik muu pea peale pöörata.
„Oli saabunud aeg vanadest harjumustest lahti saada,“ ütleb August Achleitner nüüd. Aastail 1989 kuni 2000 töötas ta juhatajana osakonnas nimega „tehniline tooteplaneerimine, sõidukikontseptsioonid ja agregaatide paigutus, sealhulgas eriprojektid“, olles seega ka 996-põlvkonna kontseptsiooni strateegiline üldjuht. „Porsche vajas müügimahu kasvatamiseks sõidukit madalamas hinnasegmendis. See viiski mõttele Boxsteri ja 996 osade unifitseerimisest.“ Polnud mingit küsimustki, et 911 peab välja nägema nagu 911. Kuid milline mootor selle tagaossa paigaldatakse, polnud esialgu sugugi selge. „Hakkasime eksperimenteerima, sest mootorid, millel oli õhkjahutus ja kaks klappi silindri kohta, hakkasid heitmete ja võimsuse osas end tehniliselt ammendama,“ selgitab Achleitner. „Ning õhkjahutuse ja nelja klapiga boksermootorid ei töötanud mitmete tulipunktide tõttu, mille kõrvaldamisega me hakkama ei saanud. 1989. aastal paigaldati auto tagaossa isegi kompaktne V8, kuid seegi idee heideti kõrvale. Nii jõudsimegi vesijahutusega neljaklapilise mootori juurde.“
Esimene rida: 911 GT3 (996), 911 Turbo S Coupé (996), 911 Carrera 4 Millennium (996), 911 Carrera 4 Cabriolet (996), tagumine rida: 911 GT1 `98, 911 Targa (996), 911 GT3 RSR, 911 GT1 tänavaversioon, 911 GT3 Cup (996)
996 välimuse kujundamist juhtis 1990ndatel aastatel peadisainerina töötanud Harm Lagaaij. Ta mäletab tänini üllatust, mille tekitas tollal autotööstuses ainulaadne strateegia ehitada keskmootoriga rotster ja tagamootoriga kupee B-piilarist eespool täiesti ühesugustena. „See ülesanne oli pööraselt keeruline. Aga saime hakkama. Esiteks disainisime hulga Boxsteri-996 ühiseid osi,“ jagab ta oma muljeid. Kuna tähtajad olid väga lühikesed, pidid mudelsepad töötama otse täismõõdus makettide kallal. Tähtaegadega toimetulemiseks palkas Porsche väljastpoolt juurde mitmeid spetsialiste, Lagaaij meeskond kasvas ajuti kuni 80 inimeseni.
Kaks väljavalitud disainimudelit said 1993. aasta Detroidi autonäitusel esitletud Boxsteri kontseptsõiduki välimuse, sest viimane osutus seal ülimalt edukaks. Boxster vaimustas publikut ja see nimetati näituse parimaks autoks. „Ma sain kohe aru, et näituseauto esiosa sobib ka 996-le,“ ütleb Lagaaij. „Inimesed on unustanud, et kõigi kolme variandi – 996, 986 ja näituseauto –kallal töötasime korraga. Vastasel juhul oleks nende avalikkuse ette viimiseks liiga kaua aega kulunud.“ Peadisainer teadis loomulikult 996, 911 ja 986 ühte patta panemise ohte, kuid muud mured olid kaalukamad: „Kõige tähtsam oli ettevõtte päästmine.“
Uus unifitseeritud osade kontseptsioon mõjutas kõiki auto esiosaga tegelevaid osakondi alates vedrustusest kuni elektriseadmete, kere ja agregaatide paigutuseni. „Programmi kohaselt pidime mõlemat autot müüma vähemalt 30 000 tükki, et investeeringutelt head kasumit teenida,“ ütleb Achleitner. See oli ka põhjus, miks Boxster toodi turule aastal 1996 ehk aasta varem kui 996. Ning plaan töötas: aastas müüdi 996-põlvkonna autosid enam kui 30 000, kahe mudeli aastane kogumüük kõikus 50 000 ja 60 000 vahel.
Firmasiseselt polnud kontseptsiooni ega disaini aadressil mingit kriitikat. Küll aga muutus integreeritud suunatuledega esilaternate vorm ja toimimine mõne kuu möödudes meedia pahameele objektiks. Disaineritele tuli see üllatusena – oli ju esitulede disaini Boxsteri kontseptauto juures igati kiidetud. „Esitulede konstruktsioon ja disain olid täiesti ainulaadsed – viis funktsiooni oli koondatud ühte moodulisse, mis polnud kallis ja mida sai tootmisliinil mõne minutiga paigaldada,“ selgitab Lagaaij.
Aprillis 1998 lisandus kupeekerele kabriolett. Selle täielikult elektriajamiga pehmet katust sai avada või sulgeda 20 sekundiga. Kokkupakitud katus kadus metallist katte alla ning tavapärast pehmet katusekatet polnud enam tarvis. Veel umbes pool aastat hiljem täiendas Porsche valikut nelikveolise Carrera 4 kupee- ja kabriolettversiooniga, mis põhinesid 911 baasmudelil. Nelikveoline Carrera ja samuti nelikveoline 911 Turbo – mis jõudis turule jaanuaris 2000 ning mille 420-hobujõuline topeltturboga mootor tagas tippkiiruseks 305 km/h – olid algusest peale tooteprogrammi osadeks kavandatud. Veel kord Achleitner: „996 konstrueerimise käigus tegime kesktunneli piisavalt avara, et ka nelikveoline jõuülekanne sinna ära mahuks. See nõudis küll teatud kompromisse. Unifitseeritud komponentide tõttu oli Boxsteril samasugune kesktunnel, ehkki seda kunagi nelikveolisena ei pakutud.“
Kui Turbo ja Carrera 4 olid pikalt plaanitud, siis 1999. aasta mais esmaesitletud 911 GT3 sündis peaaegu juhuslikult. Kuna autovõidusõidus muudeti tehnilisi tingimusi, ehitas Porsche oma 911-st 360-hobujõulise maanteekasutuseks sobiliku homologatsiooniversiooni, 911 Carrera RS-i mantlipärija. „Kaubanduslik edu ja müüginäitajad polnud esialgu just suurem asi,“ nendib Achleitner. „Kuid 911 GT3 tähendas siiski sõltumatu kaubamärgi loomist. 996-põlvkonna 911 GT3-ga tegime sisse selge vahe argi-911 ja võidusõidusugemetega tänavasõiduauto vahel.“ Sellele järgnes jaanuaris 2001 veel 911 Turbol põhinev 911 GT2, mille 3,6-liitrine boksermootor arendas 462 hj ja mis esimese mudelina sai põhivarustusse keraamilised pidurid.
Mudeliaastaks 2002 tegi 996 põlvkond läbi värskenduskuuri. Mootori töömahuks sai 3596 cm3 ning võimsus kasvas 320 hobujõuni. Mudelkonda lisandusid 911 Turbo laiendatud kerega versioonid 911 Targa ja 911 Carrera 4S Coupé. 2003. aastal täiendas neid veel lahtise kerega 4S. Mudeliaastaks 2004 hakkas Porsche pakkuma ka Turbo kabriolettversiooni ning ühena mitmetest erimudelitest jõudis müüki 911 Carrera Coupé „40 Years of Porsche 911“, mis sai 345-hobujõulise mootori, sportvedrustuse ja elektriajamiga katuseluugi. Mudeliaastal 2005 tuli saadavale 450-hobujõuline Turbo S kupee ja kabrioletina. Kunagi varem polnud 911-st pakutud nii palju variante kui 996-põlvkonnas. Lõpuks müüs Porsche neid umbes 175 000 eksemplari.
Viimati muudetud: 16.10.2023
